Jenny Dahlgren (Tänapäev, 2018)
|
||
Kommionu (Tänapäev, 2017)
|
||
Kas keegi kuuleb mind? (Tänapäev, 2017)
|
|||
Enne kui on hilja (Tänapäev, 2015)
|
|||
Kameeleonmees (Tänapäev, 2013) "Kameeleonmehe" näol on tegemist mu teise krimiromaaniga. Ma nautisin väga "Bertrande" kirjutamist ning juba mõnda aega oli idanenud mu peas idee katsetada veel veidi selle žanriga. Üheks oluliseks inspiratsiooniallikaks sai Ruth Rendelli romaan "Aadam ja Eeva ja Näpista Mind", õigemini selles kajastust leidnud mõte - inimesed ei ole alati need, kellena nad näivad, ja ühel inimesel võib olla mitu väga erinevat nägu. Romaanis on kolm peategelast, kelle silmade läbi tegevus toimub. Eraklik ja endassetõmbunud lapseootel Grethel, kes ühel päeval seisab silmitsi teatega, et tema elukaaslane on mõrvatud. Noor politseiuurija Silver, kes üritab loos selgust saada ning püüab ühtlasi mõista ka iseenda olemust. Ja Silveri elukaaslane Lili-Hanna - muretu ja boheemlaslik hing, kes puhtast igavusest otsustab uurimises omavoliliselt kaasa lüüa, mõtlemata sealjuures tagajärgedele, mida säärane sekkumine endaga kaasa võib tuua. |
|||
Liblikasonaat (Tänapäev, 2010)
Romaan märgiti ära kirjastus Tänapäeva 2010. aasta romaanivõistlusel. „Liblikasonaat“ jutustab noorest kolme lapse emast, kellel ootamatult avastatakse vähk. Just samal ajal kaotab tema abikaasa töö ning need kaks korraga juhtunud õnnetust keeravad niigi kriisis olnud pereelu täielikult pea peale. Lugesin ühest artiklist, et rinnavähk on tänapäevalgi üks põhilisi naiste surma põhjustajaid. See pani mõtlema, mida küll tunnevad need inimesed, kellele vähidiagnoos on pandud, kuidas suudavad nad endale teadvustada, et tulevikku nende jaoks ei pruugi enam eksisteerida? Rasked haigused ei küsi ju vanust ning võivad tabada ka neid, kes on veel üsna noored ja kellel on ehk kodus väikesed lapsedki.… Kuidas elada edasi teadmisega, et võib-olla ei näegi neid suureks kasvamas? |
|||
Bertrande (Tänapäev, 2009)![]() Mul oli raske oma otsusele kindlaks jääda, sest iga päevaga avas lugu mulle ennast üha rohkemal määral. Peatselt olid mulle teada kõik tegelased ja nende probleemid, samuti üldjoontes kõik see, millised sündmused selle nelja-aastase lapse kadumine endaga kaasa toob. Lõpuks kirjutamisele pühendudes sündis romaan järgmise nelja kuu jooksul. "Bertrande“ on mul esimene kahe peategelasega raamat romaanis jookseb kaks eraldi liini, mis aeg-ajalt omavahel ka ristuvad. |
|||
Liiseli võti (Tänapäev, 2008)![]() Lugu räägib ühest noorest naisest, kes kahe pisitütrega põgeneb oma vägivaldse mehe juurest. Sain selle raamatu kirjutamiseks inspiratsiooni koduvägivalla teemalisest artiklist, mille kirjutasin ühele väljaandele 2007. aasta alguses. Vestlesin selle tarvis naiste varjupaikadega nii Tallinnas kui Tartus ning kõlama jäi ühene mõte liiga palju naisi kannatab vaikides ega julge oma vägivaldseid kaasasid maha jätta. Mõni kardab kättemaksu, teine jälle arvab, et ei saaks omapäi hakkama. See teema pani mõtlema ja mõne aja pärast tekkis mõte kirjutada lugu naisest, kes vaatamata kõigile raskustele on selle sammu siiski ette võtnud ja otsustanud nii ennast kui oma lapsi selle painaja käest vabaks rabeleda. |
|||
Vaim (Tänapäev, 2008)![]() |
|||
Hõbeingel (Tänapäev, 2007)![]() |
|||
Lugusid koertest (Kentaur, 2005)![]() |
|||
Halloween (Tänapäev, 2015)
Susan on 14-aastane tüdruk, kelle elu on pärast onu surma täielikult pea peale keeratud. Tema isa on venna kaotuse tõttu sügavas depressioonis ning otsib oma leinas lohutust alkoholist. Selle tõttu järgneb üks õnnetus teisele, isa kaotab töö ning pere jääb oma kodust ilma, tekivad meeletud pinged isa ja ema vahelistes suhetes. Susani ja tema väikese venna Rasmuse jaoks on kodune olukord muutunud täiesti väljakannatamatuks. Üha enam keerleb tüdruku peas mõte: kui ta ometi suudaks välja selgitada, mis täpselt juhtus ja kes on onu surmas süüdi... Ehk aitaks see isal juhtunuga leppida ja sellest mustast august kuidagi välja rabeleda? |
|||
Igavesti sõbrad (Tänapäev, 2012)
Olen märganud, et paljud noorsooromaanid räägivad depressioonist ja enesetapumõtetest. Enamasti on neis raamatutes ikka noored ise nende probleemide küüsis. Aga mis saaks siis, kui lootusetult musta masendusse vajuks hoopis lapsevanem? Kuidas tunneks ennast teismeline, kelle võimuses pole teha muud kui olukorda abitult pealt vaadata ning tõdeda, et iga päevaga on normaalne kodune elu üha enam kokku varisemas? Raamatu peategelaseks on 12-aastane Stella, kelle ema jäi hiljuti raskes autoõnnetuses ühest jalast ilma. Ema on sügaval depressioonis, ta ei suuda invaliidsusega kuidagi leppida ega eluga edasi minna. Seetõttu tuleb Stellal kuidagi üksi toime tulla nii masenduses emaga kui ka kasuisaga, kes tahaks oma naist kuidagi aidata, aga ei oska midagi teha. Kogu kodune majapidamine ja ka väikse õe kantseldamine on järsult Stella kaela jäänud. Pealekauba ei ole tal koolis ühtegi sõpra, kellega oma muredest rääkida. Siis aga saab ta ühes internetifoorumis tuttavaks Saaraga, kellel on täpselt samamoodi emaga probleeme, ainult et need tema probleemid on hoopis teistsugused kui Stellal… |
|||
Armastusega fännidelt (Tänapäev, 2012) Millalgi avastasin, et Eesti noortekirjanduses on kuidagi unarusse jäänud teema, millega suurem osa noori ometi ühel või teisel ajahetkel kindlasti kokku on puutunud. Meil ei ole kirjutatud fännidest ja nende iidolitest! Kuna teema on viimased viisteist aastat minu jaoks vägagi aktuaalne olnud ja ma olen selle elustiiliga päris hästi kursis, siis tekkiski mõte üht-teist kirja panna. Mõtetest kujunes käsikiri ”Armastusega fännidelt.” Tegemist on täiesti väljamõeldud looga, kuid tunnistan, et nii mõnegi tegelase loomisel olen päriselust veidike inspiratsiooni ammutanud. Lugu räägib eelkõige armastusest, sedalaadi kirglikust omamoodi armastusest, mida lõplikult mõistavadki küllap vaid need, kelles endaski mõni artist selliseid tundeid on tekitanud. 18-aastane Lisann on aastaid meeletult fännanud ühte bändi ja kogunud raha, et minna nende kontserdile. Tema suurimaks unistuseks on bändi liikmetega ka isiklikult kohtuda. Kui bänd kuulutab välja tuuri, otsustab ta minna omapäi reisima mööda Euroopat ja külastada sealjuures kolmeteistkümmet kontserti erinevates riikides. Nende reiside käigus kohtub ta igasuguste huvitavate inimestega, õpib neid tundma ja saab sealjuures üle nii mõnestki eelarvamusest. |
|||
![]() Raamat saavutas kirjastus Tänapäeva ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2010. aasta noorsooromaanivõistlusel 2. koha. „Sefiirist loss“ on lugu sügavast sõprusest, kuid ka arutust sallimatusest ja vihkamisest meie ühiskonnas. Sellest, milliste traagiliste tagajärgedeni võib viia koolivägivald ja endast erinevate kiusamine, kui keegi seda tähele ei pane ning midagi ette ei võta. Olen alati imestanud ja mõelnud, miks on inimestes nii palju vaenulikkust nende vastu, kes on ükskõik mis põhjusel vähegi teistmoodi. Valimatult vihatakse mustanahalisi, venelasi, homoseksuaale, kristlasi, moslemeid, punkareid, hipisid... Sellel nimekirjal ei paista lõppu tulevatki. Vihatakse lihtsalt vihkamise pärast, „sest ta on teistsugune kui mina“. Selles noorsooromaanis leiab 16-aastane Inga-Kerstin hingesugulase ja elu parima sõbra. Selleks on tema klassivend Jakob. Jakob on homoseksuaalne. Õnnetu juhuse tõttu tuleb poisi saladus terve klassi jaoks ilmsiks ning kiusamisel, nii vaimsel kui füüsilisel, pole enam otsa ega äärt. |
|||
Mustlasplikad (Tänapäev, 2009)
![]() See on lugu kolmest õest, kes elus esimest korda sõidavad ilma vanemateta reisile. Vahetult enne lennukile minekut tunneb minategelane, 13-aastane Liisi, et midagi on justkui korrast ära. Teda tabab mingi halb eelaimus ning parema meelega keeraks ta kohemaid otsa ringi. Paraku pole see enam võimalik, õdedel tuleb siiski lennukile asuda. Ja tõepoolest, Liisi eelaimus saab paljuski tõeks tüdrukuid tababki reisil üks äpardus teise järel. Sellele vaatamata pole „Mustlasplikad“ siiski negatiivse tooniga raamat, vaid lihtne lugu üllatustest ja avastustest, hirmudest ja nendega võitlemisest ning eelkõige õdede omavahelistest suhetest. |
|||
Hirm pole tähtis (Kentaur, 2008)![]() Matilda on tagasihoidlik 11-aastane tüdruk, kellel pole seni olnud ühtegi lähedasemat sõbrannat. Uude kodukohta kolides otsustab ta teistsuguseks saada ning ise julgemalt suhtlema hakata. Ja tõepoolest, juba esimesel päeval õnnestub tal kahe kohaliku tütarlapsega tuttavaks saada. Uute sõbrannade kaudu saab Matilda aimu süngest saladusest, mis terve küla lapsi hirmu all hoiab. Peagi leiavad tüdruku ümber aset uskumatud sündmused, mille taolisi ta seni isegi unes pole näinud. |
|||
Maarjamäe kägu (Tänapäev, 2007)![]() Juttu on selles ühest 17-aastasest tüdrukust, kes on hiljuti koos perega Tartust Tallinnasse elama kolinud ning ei suuda uue ümbrusega kuidagi kohaneda. Lisaks vaevavad teda probleemid madala enesehinnanguga. |
|||
Tüdruk nimega Maricruz (Kentaur, 2007) ![]() Raamatus on läbivateks teemadeks tüdrukutevahelised sõprus- ja rivaalisuhted, ausus ja valelikkus ning võitlus õigluse eest. |
|||
Peaaegu Tuhkatriinu (Kentaur, 2007)![]() See on üks mu kõige kiiremini valminud raamatuid, kirjutamiseks kulus vist õige pisut üle kolme nädala. Selles loos oli algusest peale kõik kuidagi paigas ning lugu kirjutas end justkui iseenesest. Raamat räägib 13-aastasest Emiliast, kes ei suuda leppida oma kasuema ning tolle väikese pojaga. Tüdruk võtab ette igasuguseid sigadusi, et „võõrad“ tema kodust lõpuks ometi minema läheksid. Paraku ei käi need asjad nii lihtsalt ning Emilia mässib end pikapeale üha sügavamale valede ja pahanduste võrku. |
|||
Evelini uued lood (Tänapäev, 2016)
Kas Evelini-lugudele tuleb veel järgesid? Miks mitte, aga kas ja millal - seda ei oska praegu veel öelda. . |
|||
Roosi ja Liisu seiklused (Tänapäev, 2015)
|
|||
Evelini lood (Tänapäev, 2011)
Raamatu esimeses osas püüab Evelin pärast kolimist kohaneda uues koolis ja leida seal sõpru, teises osas on ta aga nõuks võtnud suvevaheajal natuke taskuraha teenida. „Evelini lood“ käsitleb muuhulgas ka päris tõsiseid ja elulisi teemasid nagu vaesus, kiusamine koolis, halvad suhted kasuvanematega, madal enesehinnang ja varastamine. Raamatu üldine toon on aga siiski positiivne ja humoorikas. |
|||
![]() Tegemist on umbes 9-12-aastastele mõeldud raamatuga. Meribel ja Anette on kaks lastekodus kasvavat õde, kes unistavad tõelisest perest, kuhu kuuluksid ema ja isa ning kindlasti ka koer. Kui tüdrukud lapsendatakse jõukasse perre ning nende palvel võetakse majja väike retriiverikutsikas hüüdnimega Muri, näib õdedele, nagu oleks kõik nende unelmad korraga täide läinud. Paraku ei suuda mugava eluga harjunud kasuema Helen koera omaks võtta. Ta otsustab Muri ära anda, tüdrukud aga on kutsikat armastama hakanud ega taha sellest kuuldagi. Esialgne täiuslik õnn hääbub seetõttu kiiresti ning olukord kasuperes muutub iga päevaga pingelisemaks. |
|||
Väike kuninganna (Tänapäev, 2009)![]() Raamat räägib kaheksa-aastasest Biankast, kes armastab väga muinasjutte lugeda. Ühe äpardusterikka päeva õhtul näeb tüdruk langevat tähte ning talle meenub, mida vanaema talle kunagi oli rääkinud et kui siis midagi soovid, läheb see täide. Bianka soovib ennast muinasjutumaale, kus kõik teda imetleksid ja austaksid. Järgmisel hommikul avastab tüdruk, et soovitu on tõepoolest täitunud. Esialgu näib kõik imeilus, kuid peagi selgub, et isegi muinasjutumaal pole kõik ideaalne. Selle maa elanikel näib olevat mingi ebameeldiv saladus, millest keegi rääkidagi ei julge. |
|||
Anna ja tema merisiga Julius (Tänapäev, 2007)![]() Püüdsin Anna ja Juliuse lugudesse koguda üht-teist laste jaoks õpetlikku ja huvitavat kuidas looma eest hoolitseda, pannkooke küpsetada, printsessipidu pidada jne. |
|||
Koeralaps Berta seiklused (Tänapäev, 2005)![]() |
|||